Afektiivsushinnangud

Mis need on?

Afektiivsuse alla kuuluvad kaks erinevat omadust: emotsionaalse valents (ingl valence) ja aktivatsioon (arousal). Emotsionaalne valents viitab sellele, kas mõiste tekitab keelekasutajas pigem negatiivseid või positiivseid emotsioone, näiteks “õnn” seostub ilmselt pigem positiivse emotsiooniga, samas kui “hirm” pigem negatiivsega. Aktivatsiooni hindamisel aga hinnatakse seda, kuivõrd mõjuv ehk aktiveeriv see sõna on, näiteks “raha” on ehk paljude jaoks emotsionaalselt rohkem aktiveeriv mõiste kui “tasku”.

Afektiivsushinnanguid on kogutud teiste hulgas näiteks inglise ja soome keele (Eilola & Havelka, 2010), hispaania keele (Ferré et al., 2017) ning prantsuse keele (Bonin et al., 2003; Miceli et al., 2021) sõnadele. Triin Alliksoo on seminaritöö raames kogunud afektiivsushinnangud 120le eestikeelsele nimisõnale (Alliksoo, 2014). Olemas on ka eesti keele valentsileksikon, mis sisaldab 1,347 märksõna, millele on määratud binaarne hinnang, st positiivne või negatiivne. Loetletud hinnangud põhinevad Vainiku (2012) kogutud materjalil. Vainik kogus hinnanguid ekspertidelt (e keeleteadlastelt), paludes neil hinnata, kas märksõna on positiivne, negatiivne või neutraalne ning hiljem üle hinnangute üldistades. Praegune valentsileksikon sisaldab seega binaarseid hinnanguid, millest ei pruugi paljudel juhtudel piisata, kuna valentsi olemust peegeldab ehk täpsemini hoopis gradientne skaala (see tähendab, mõned sõnad tekitavad tugeva emotsiooni, mõned leige ja mõned ei tekita seda üldse).

Pärast 500 sõnale gradientsete afektiivsusindeksite koostamist on võimalik masinõppe meetoditega see andmestik laiendada hoopis suuremale sõnahulgale, nagu on teinud Palogiannidi jt (2015).

Miks me neid vajame?

Xxxxx